Evakuatsioonivalgustuse kontroll ja hooldus

autor Jaanus-Janari Kogerman

Evakuatsioonivalgustuse kontroll ja hooldus

Liigagi sageli juhtub, et hoones, kuhu on paigaldatud evakuatsioonivalgustus jääb selle hooldus ja regulaarne kontroll tähelepanuta. Võib-olla on üheks põhjuseks selle nõude kahe silma vahele jäämine, eriti olukorras, kus lambid ju põlevad.

Evakuatsioonivalgustus on tuleohutuspaigaldis, mis jaguneb siseministri määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded mitmesse kategooriasse, mis on väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus, ohtliku tööpiirkonna valgustus ja ohutusmärgi valgustus. Kuigi tunduvad erinevad ja näevad ka erinevad välja, on nende kontrollile ja hooldusele üsna samasugused nõuded. 

Sama määruse §28 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise ehitisse paigaldama ning seda kontrollima ja hooldama tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuleohutuse seadus §32 lg 1 ütleb, et tuleohutuspaigaldist tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Eeldatakse, et tuleohutuspaigaldis on nõuetekohane, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on järgitud asjakohast standardit või muud samaväärset dokumenti. Ja lõige 4 lisab, et vastava valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ka nõuded määrusega. Määruseid on kehtestatud tulekustutite ja voolikusüsteemide ning automaatse tulekahjusignalisatsiooni kohta. Tehnilist normi (ehk seaduses või määruses viidatud standardit) ei ole ka olemas, seega tuleb lähtuda tootja juhistest ning eeldatakse ka, et standardist piisab. 

Tootja juhised on üsna sageli üldsõnalised ja viitavad sellele, et kontrolli ja hoolduse juures tuleb järgida siseriiklike nõudeid, ehk jõuame jälle standardite juurde. Standardid on saadaval (tasu eest) Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel www.evs.ee, või tasuta tutvumiseks nende kontoris ja rahvusraamatukogus. Miks on standardid tasulised? Sest nende koostamine on ajamahukas tegevus ja koostajatele makstakse tasu.

Hädavalgustussüsteemide osas on kaks olulist standardit: EVS-EN 1838:2025 - Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus ja EVS-EN 50172:2024 - Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid millest esimene keskendub pigem valgustehnilistele nõuetele (nt valgustihedus, paigaldamiskõrgus, asukohad, tüübid jms) ning teine sisaldab kontrolli- ja hooldusjuhiseid.

Kuidas siis käib evakuatsioonivalgustuse kontroll ja hooldus?

Kõigepealt sätestab standard, et ruumi valdaja/omanik määrab hoolduse üle järelvalvet tegema nõuetekohaselt sertifitseeritud isiku. Lähtudes kutsestandardist on selleks turvasüsteemide tehnik tase 4 ja turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5. Kuid kuna tegu on elektritehniliste töödega, siis sisetööde elektriku pädevus võib olla täiesti piisav kontrollitoimingute läbiviimiseks.

Millised siis kontrollitoimingud on? Ma ei hakka peatuma erilahendustel, nagu generaatorsüsteemid ega tsentraalsed süsteemid, kuna selliste paigaldiste jaoks on täiendavaid nõudeid ja standardeid, mis laiemale ringile väga huvi ei paku, kuid võib pigem hirmutada.

Muude evakuatsioonivalgustite puhul jaguneb kontroll igakuiseks ja iga-aastaseks kontrolliks.

 

Igakuisel kontrollil tehakse järgmised katsed ja kontrollid:

Normaalvalgustuse pingekatkestust simuleerides käivitatakse kõikide hädavalgustite töörežiim. Ajavahemik peab olema piisavalt pikk, et tagada iga valgusallika süttimine.

Simuleeritud pingekatkestuse periood peaks olema selle alapunkti eesmärkide täitmiseks piisav, samal ajal minimeerides süsteemi komponentide kahjustusi, nt luminofoorlambid.

Kontrollida tuleb kõiki hädavalgusteid ja väliselt valgustatud ohutusmärke, et veenduda nende olemasolus ja nõuetekohases toimimises.

Testimisperioodi lõpus tuleb taastada normaalvalgustuse toide ja kontrollida üle kõik indikaatorlambid või indikaatorseadmed ning veenduda, et need näitavad normaaltoite taastumist.

Testimise kuupäev ja selle tulemused tuleb kanda süsteemi käidupäevikusse.

Seega, vool välja, kontrollida, et lambid jätkaksid põlemist (või erandjuhul ka süttiksid), vool sisse ja kontrollida, et lambid näitavad, et elekrivarustus on taastunud ja kanne päevikusse. 

On ette tulnud, et kuigi omanikud teevad seda liigutust ise, sest nad peavad end piisavalt pädevaks elektrikatkestuse simuleerimiseks ja selle taastamiseks, jääb just see viimane punkt tegemata - siin ongi hea meelde tuletada, et meie pakutav elektroonilise tuleohutuspäeviku lahendus sobib seda nõuet täitma ideaalselt.  Lisaks meeldetuletusele, et nüüd on aeg evakuatsioonivalgustuse igakuine kontroll ära teha, on ka koht, kuhu kontrolli tulemused kanda (ja vajadusel meeles pidada, et mõni lamp vajab hooldust).

 

Iga-aastane kontroll on aga natukene suurem amps. Selle käigus tuleb teha järgmist:

1) Iga hädavalgusti tuleb lülitada töörežiimi, et simuleerida normaalvalgustuse toite katkemist kogu süsteemi kestusajaks.

2) Kõiki hädavalgusteid ja väliselt valgustatud ohutusmärke tuleb kontrollida, et oleks tagatud nende olemasolu ja nõuetekohane toimimine.

3) Kogu süsteemi kestuse testimise lõpus taastatakse normaalvalgustuse toide ja vaadatakse üle iga indikaatortuli, et kontrollida, kas see näitab normaaltoite taastumist.

4) Kui kasutusel on automaatkontrollisüsteem, tuleb korrektse toimimise tuvastamiseks kontrollida indikaatortuld (-tulesid) või kaugekraanilt nende olekut.

5) Tsentraalsete ohutusseadmestiku toitesüsteemide puhul tuleb lisaks kontrollida süsteemimonitoride nõuetekohast tööd.

6) Hädavalgusteid ja väliselt valgustatud ohutusmärke tuleb kontrollida, veendumaks, et need on kahjustamata ja et nende ettenähtud toimimine pole mustuse, tolmu või füüsilise nähtava lagunemise tõttu halvenenud.

7) Kui on olemas hädavalgustite blokeerimis- ja ooterežiim, tuleb kontrollida üle selle korrektne toimimine.

8) Kontrollida, et puuduvad igasugused takistused, mis võiksid takistada ohutusmärkide toimivust ja nähtavust (näiteks mööbel, mis takistab ohutusmärgi korrektset tuvastamist); sisemiselt valgustatud ohutusmärkide terviklikkuse ja loetavuse kontrollimine ning et puuduvad takistused väliselt valgustatavate ohutusmärkide ja neid valgustavate hädavalgustite vahel.

9) Kontrollida tuleb fotomeetriliste nõuete vastavust standardile EN 1838, et asjakohased valgusnõuded oleksid täidetud.

Kui esimesed kaheksa punkti oleks veel võimalik kenasti tavainimesel ära täita, siis valgusnõuete vastavuse kontroll eeldab aga juba spetsiaalseid mõõteseadmeid ja nende kasutamise oskust ning seetõttu ei ole iga-aastast kontrolli ilma eripädevuseta võimalik ka teostada ning kindlasti tasub sõlmida hooldusleping vastava teenusepakkujaga. 

Siiski, hoolduslepingu sõlmimine ei vabasta hoone omanikku või valdajat kohustusest tagada tuleohutuspaigaldise töö ja selle hooldus ja kontroll. Ning isegi sel juhul, kui leping sõlmitud, on vaja kusagil hoida ja säilitada akte ning pilku peal hoida, et kõik toimiks ja elektrooniline tuleohutuspäevik aadressil top.sisters.ee on sobivaks abimeheks. Pealegi, tuleohutuspäevik ühe hoone ja kuni 20 tuleohutuspaigaldise kohta on igale ettevõttele või eraisikule täiesti tasuta.

 

Pildi genereeris Gemini AI