Elektripaigaldise audit: kontrolli enne, kui on hilja

Nii nagu evakuatsioonivalgustuse puhul, kipub ka laiemalt elektripaigaldistega olema nii: kui tuled põlevad ja seadmed töötavad, siis tundub, et kõik on korras. Kuid elekter on "kaval" – isolatsioonirikked, lõtvunud ühendused ja ülekoormatud ahelad ei anna endast tavaliselt märku enne, kui tekib lühis, seadmete rike või halvimal juhul tulekahju. Statistika on karm: suur osa hoonetulekahjudest saab alguse just rikkis elektripaigaldisest või selle valest kasutusest.

Siinkohal tulebki mängu elektripaigaldise audit. See ei ole lihtsalt ametnike välja mõeldud "paberimajandus", vaid süsteemne kontroll veendumaks, et hoone elektrisüsteem on ohutu nii inimestele, varale kui ka hoonele endale.

Mis on elektripaigaldise audit ja kes seda nõuab?

Elektripaigaldise auditit reguleerib Seadme ohutuse seadus ning selle alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrus nr 86. Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele. Auditi eesmärk on kontrollida, kas paigaldis vastab tehnilistele nõuetele ja on kasutamiseks ohutu.

Eristatakse kolme peamist auditi liiki:

Kasutuselevõtu-eelne audit: Tehakse pärast ehitust või ümberehitust, enne kui süsteem pinge alla pannakse.
Korraline audit: Tehakse perioodiliselt vastavalt hoone tüübile ja kasutusalale.
Erakorraline audit: Tehakse siis, kui on toimunud õnnetus või on kahtlus, et paigaldis on muutunud ohtlikuks.

Kui tihti peab auditit tegema?

Auditi sagedus sõltub hoone otstarbest ja elektripaigaldise keerukusest. Seadus jaotab paigaldised gruppidesse:

I grupp (kõrge risk): Näiteks plahvatusohtlikud alad, haiglad, suurte rahvahulkade kogunemisega hooned (kaubanduskeskused, koolid). Audit iga 5 aasta järel.
II grupp (keskmine risk): Kõik üle 35-amprilise kaitsmega elektripaigaldised, korterelamute ühiskasutatavad osad, hotellid, motellid jm majutushooned jms. Audit iga 10 aasta järel.
III grupp (madal risk): Ühepereelamud ja väikesed korterelamud. Nende puhul on audit kohustuslik vaid enne esmast kasutuselevõttu või pärast olulisi ümberehitusi. Siiski on mõistlik lasta spetsialistil süsteem üle vaadata ka siis, kui seadus seda otseselt ei kohusta.

Kuidas auditi läbiviimine käib?

Auditi läbiviijaks peab olema akrediteeritud kontrollorgan. See tähendab, et tavaline elektrik, kes juhtmeid veab, auditit iseendale (või naabrile) teha ei tohi – kontrollija peab olema sõltumatu ja vastava pädevusega.

Protsess jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks:

Visuaalne kontroll: Kontrollitakse, kas paigaldise joonised vastavad tegelikkusele, kas kaitsmed on õige nimivooluga, kas kaablid on terved ja markeeritud ning kas jaotuskilbid on puhtad ja ligipääsetavad.
Mõõtmised ja katsed: See on auditi kriitilisim osa. Mõõdetakse isolatsioonitakistust, maandustakistust ja kontrollitakse rikkevoolukaitsmete rakendumist. Nende mõõtmiste käigus selgub, kas kuskil "lekib" voolu või on oht elektrilöögi saamiseks.
Dokumentatsiooni kontroll: Vaadatakse üle teostusjoonised, varasemate kontrollide aktid ja hoolduspäevikud.

Kes võib elektripaigaldiste auditit läbi viia?

Ainult akrediteeritud inspekteerimisasutused võivad elektripaigaldiste auditit teostada ja protokolli väljastada. Nende loetelu leiad TTJA kodulehelt, infomaterjalist Elektripaigaldise audit.

Mida teha auditi tulemustega?

Pärast kontrolli väljastatakse auditiprotokoll.

Kui paigaldis on korras, märgitakse see nõuetekohaseks.
Kui leitakse puudusi, tuleb need kõrvaldada määratud tähtaja jooksul. Oluliste puuduste korral võib auditi läbiviija keelata paigaldise kasutamise, kuni oht on kõrvaldatud.

Pea meeles, et auditi puudumine võib olla tõsine probleem suhtluses kindlustusega. Kui hoones toimub elektripaigaldistest lähtuv tulekahju ja selgub, et kohustuslik elektriaudit oli tegemata, võib kindlustushüvitisest ilmajäämine olla reaalsus.

Kuidas teada, et minu elektripaigaldis on kontrollitud?

Hoone omanik (või juhatuse liige) saab auditi aktidega tutvuda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis https://jvis.ttja.ee

Kuidas hoida silma peal tähtaegadel?

Sarnaselt tuleohutuspaigaldistele on ka elektripaigaldise auditi tähtaegade jälgimine hoone valdaja kohustus. Kuna 5 või 10 aastat on pikk aeg, kipuvad need kuupäevad ununema.

Siinkohal tuleb appi elektrooniline tuleohutuspäevik aadressil tuleohutuspäevik.ee. Kuigi nimi viitab tuleohutusele, on see elektripaigaldised üheks suuremaks tulekahjude tekke põhjuseks ning seega on see ideaalne koht kus hoida ka elektripaigaldise dokumente, akte ja seadistada meeldetuletusi järgmiste kontrollide jaoks.

Päeviku kasutamine aitab vältida olukorda, kus avastad auditi vajaduse alles siis, kui Päästeamet on ukse taga või kui kindlustuspoliis vajab pikendamist. Nagu mainitud, on süsteem ühe hoone ja kuni 20 paigaldise puhul tasuta.

Pilt: Gemini AI